Iidse Egiptuse valitseja surma järel saadeti teispoolsusesse ka tema kaaskondlased
Rohkem kui 500 aastat enne Egiptuse suurte Giza püramiidide ehitamist maeti esimese dünastia kuningad haudadesse, mida ümbritsesid arvukad kuningakoja ametnike ja käsitööliste hauad. Frontiers kirjutab, et paljud neist valitseja kaaskondlastest näivad olevat maetud ühel ajal, mis tähendab kahtlaselt suurt hulka samaaegseid surmajuhtumeid. Uued kolju-uuringud viitavad, et need inimesed ohverdati valitseja surma järel.
Loe AI kokkuvõtet
Uus uuring viitab, et iidse Egiptuse esimese dünastia valitsejate surma järel ohverdati osa nende kaaskondlastest, et nad teeniksid kuningat ka teispoolsuses. Purdue ülikooli doktor Roselyn Campbell uuris uuesti 46 koljut ja leidis 18-l surma ajal tekkinud raskeid vigastusi, mis toetavad vana hüpoteesi inimohvritest. Ohvriteks võisid olla peamiselt madalama ja keskmise astme ametnikud ning käsitöölised Abydose kuningahaudade ümbruses.
Kõnealuseid kuningahaudu hakati välja kaevama juba 1920. aastatel. Juba esimesi kaevamisi teinud Briti egüptoloog Flinders Petrie oletas, et ametimeestest said inimohvrid - kui valitseja suri, ohverdati ka tema lähikondsed, et nood saaksid valitsejat hauataguses elus edasi teenida.
Probleem oli aga selles, et 1920ndatel ei leidnud Petrie säilmetelt vigastuste jälgi, mistõttu jäi inimeste surma põhjus ikkagi kahtlaseks. Nüüd on ammu välja kaevatud koljusid tänapäeva kohtuekspertiisi meetodite abil põhjalikult uuesti uuritud ning leitud pealuudelt arvukalt tõenäoliselt surmavaid vigastusi. Need kinnitavad vanu kahtlusi, et inimesed tõesti ohverdati valitseja surma järel. Vähemalt 39 protsenti inimestest, kelle koljusid uuriti, võidi tahtlikult tappa löökidega pähe.
„Need kaaskondlased äratasid minus huvi osaliselt seetõttu, et ehkki nad maeti kuninglike isikute ümber, mainitakse neid ajaloo suuremas jutustuses enamasti vaid joonealustes märkustes,“ ütles Purdue ülikooli doktor Roselyn Campbell, kes on ajakirjas Frontiers in Environmental Archeology ilmunud teadusartikli ja peagi ilmuva raamatu autor. „Kes need inimesed olid? Kuidas suhtusid nad valitsejasse ja enda rolli tema elus ning surmas?“
Hauad on 5000 aastat vanad
Abydose matusekompleksid rajasid umbes 3000. aastal eKr ühendatud Egiptuse esimesed kuningad. Lisaks kuninglikele haudadele kuulusid kompleksidesse kamberhauad ja tõenäoliselt rituaalideks kasutatud alad, samuti kuningahaudu ja rituaalipaiku ümbritsevad kõrvalmatused.
„Iga kõrvalmatus kujutas endast lihtsat hauakambrit, mis paiknes kümnete teiste samasuguste kambrite reas,“ ütles Campbell. „Mõnel inimesel oli lihtne kirst. Enamikule oli kaasa pandud mõni hauapanus, näiteks keraamiline nõu, paljudes haudades leidus ka väikesi esemeid, nagu vasktööriistad, noole- või odaotsad ja väikesed elevandiluust kujukesed. Flinders Petrie leidis mõned hauatähised, millele olid märgitud nimed ja vahel ka ametinimetused. Need nimetused näivad osutavat peamiselt madalama ja keskmise astme ametnikele ning käsitöölistele.“
Kõrvalhaudade tohutu hulk (mõne kuningliku haua ümbruses on neid lausa sadu) pani Petrie omal ajal arvama, et tegemist oli valitseja kaaskondlaste ohverdamisega. „Kaaskondlaste ohverdamine on inimohvri liik, mille puhul tapetakse valitseja surma järel tema lähikonda kuulunud inimesed,“ selgitas Campbell. „Paljudes kultuurides lähtus see uskumusest, et ohverdatud teenivad valitsejat edasi mingisuguses hauataguses elus. Samas võis kaaskondlaste ohverdamine olla ka valitseja võimu jõuline demonstratsioon. Mõni kaaskondlane võis igavese elu või au saavutamiseks vabatahtlikult surra, teised võidi välja valida või isegi sundida.“
Et Petrie ei leidnud surmavate vigastuste jälgi, hakati ta hüpoteesis kahtlema. Mõistatuse lahendamiseks asus Campbell otsima Petrie väljakaevamistest säilinud materjale ning hindama neid tänapäevaste kohtuekspertiisi teadmiste abil.
Petrie pidas väljakaevamiste kohta väga täpset arvestust, kuid mattis enamiku leitud säilmetest uuesti maha. Koljud jättis ta alles ning saatis osa neist Ühendkuningriiki. Campbell leidis Cambridge’i ülikooli Duckworthi kogust 46 niisugust koljut ja uuris neid uuesti, avastades nüüd olulisi uusi tõendeid vägivalla kohta.
46 koljust 18-l leidus märkimisväärseid koljuvigastusi, näiteks sirgjoonelisi murde, mida Petrie pidas ilmselt loomulikeks kahjustusteks. Kohtuekspertiisi areng võimaldab nüüd mõista, et need vigastused tekkisid surma ajal. Campbell leidis mõnelt 18 koljust ka terariistaga tekitatud vigastusi, sealhulgas ühe inimese silmakoopa piirkonda tabanud raiumisjälje.
Pole teada, kuidas need inimesed täpselt surid. Egiptuse kuningaid kujutatakse sageli vaenlasi nuiaga maha löömas, kuid need kaaskondlased polnud nende vaenlased ning nui oleks tekitanud sisselöödud koljumurru. Sirgjoonelisi murde põhjustab üldiselt lai ja lame relv või kukkumine. Koljumurru tekitamiseks piisavalt raske kukkumine oleks aga tõenäoliselt murdnud teisigi luid ning need vigastused peaksid olema nähtavad Petrie fotodel või kirjas tema märkmetes.
Hetkel kuum
Tapmisviisid on teadmata
Samuti ei tea me, mis juhtus ülejäänud kaaskondlastega. Osa neist võis surra loomulikul teel. Teise võimalusena võidi nad tappa viisil, mis luustikule nähtavaid jälgi ei jäta, näiteks lämmatades. Vigastused võisid paikneda ka kehaosadel, mida saaksime uurida üksnes juhul, kui meie käsutuses oleksid nende ülejäänud luustikud.
„Kui mul oleksid piiramatud võimalused, tahaksin väga välja selgitada, kuhu nende inimeste kehad võidi matta, ja neid analüüsida!“ ütles Campbell. „Sellegipoolest näitab see uuring, kui palju uut teavet mineviku kohta võib ilmsiks tulla, kui vaatame vanad andmed uuemate meetodite ja teadmiste abil uuesti üle – isegi juhul, kui andmestik on nii puudulik ja ebatäiuslik nagu praegusel juhul.“
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele