Raha on midagi, millega me kokku puutume iga päev, kuid selle minevik on täis ootamatuid pöördeid, kummalisi katsetusi ja mitmesuguseid veidrusi. Raha lugu ei ole ainult müntide ja paberraha lugu, vaid pigem inimkonna kujutlusvõime lugu ja meie oskus kokku leppida, millel on väärtus.
Näiteks Mikroneesia Yap’i saarel kasutati sajandeid tohutuid lubjakiviketaste rahaühikutena. Mõned neist olid nii rasked, et neid ei saanud liigutada. Omaniku vahetus toimus lihtsalt kogukonna tunnistusel. Tegelikult ei erinenud see kuigi palju tänapäeva digirahast, kus väärtus liigub ilma ühegi füüsilise esemeta.
Rahal on olnud ka teisi kummalisi vorme. Koloniaalajastu Virginias aktsepteeriti tubakalehti ametliku maksevahendina. Keskajal Euroopas tasuti mõnikord võlad piprateradega, kuna need olid haruldased ja väga nõutud. Vanglates üle kogu maailma on sigaretid pikka aega toiminud valuutana isegi mittesuitsetajate seas. Need näited näitavad, et raha ei pea olema läikiv ega ametlik, piisab kui inimesed usaldavad selle väärtust.
Kui mündid lõpuks kasutusele tulid, kaasnesid ka omad eripärad. Vana-Rooma keisrid lasid müntidele vermida oma profiile, mitte ainult kaubanduse ühtlustamiseks, vaid ka poliitilise propaganda levitamiseks. Kui sinu nägu ilutses denaaril iga sõduri taskus, ulatus sinu võim väga kaugele. Paberraha oli sama murranguline. Hiina Songi dünastia andis välja esimesed tõelised pangatähed enam kui tuhat aastat tagasi. Marco Polo kirjeldas neid hiljem hämmastunud eurooplastele, kes algul pidasid mõtet naeruväärseks – kuidas saab raha olla tehtud paberist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aja jooksul muutus raha järjest kergemaks ja abstraktsemaks. Kahekümnendal sajandil kadus kulda ja hõbedat tagav usaldus. Tänapäeval on meie rahakottides ringluses olev raha fiat-raha, mille väärtus püsib ainult seetõttu, et riigid ja meie ise seda aktsepteerime.
Praegu kirjutatakse lahti uus peatükk, mis sünnib tindita ja paberita. Krediitkaardid, viipemaksed, Bitcoin ja keskpankade digivaluutad teevad rahast nähtamatu kokkuleppe. Digiteerimise abil on kontolt kontole teenused nagu
Euteller muutnud raha liikumise hetkega võimalikuks ja loonud näiteks
Pay n Play mänguplatvorme, mis väldivad traditsioonilisi viivitusi. Mõnes linnas võib mööduda päevi ilma, et inimene puudutaks ühtegi münti või pangatähte.
Mis ühendab Yap’i liigutamatuid kivisid, Rooma propagandamünte, Hiina paberraha ja tänapäeva krüptovaluutasid, on üks ja sama niit: usaldus. Olgu see raiutud kivisse, trükitud paberile või kirjutatud koodiks, raha on alati olnud vähem materiaalsest esemest ja rohkem väärtusest, millesse me ühiselt usume.