Ainus peaminister, kes ise endale käe külge pani

Strandmanide suguvõsa oli Kadrina ja Neeruti kandis tuntud aastasadu ja seda ennekõike möldritena. Isegi Rakvere vallimäel asuv veski on kunagi kuulunud Strandmanide perele.

Otto August Strandmani isa oli aga hoopis kooliõpetaja ning pojast kasvas sootuks jurist ning riigimees. Riigimees, kes oli Eesti vabariigis üks tähelepanuväärsemaid, kuid kes on ehk pisut unustusehõlma vajunud.

Otto August Strandman sündis 1875. aasta 30. novembril Undla vallas Vandu külas. Ta alustas õpinguid Rakvere linnakoolis, õppis siis gümnaasiumis Tallinnas ja Peterburis ning tegi 1896. aastal küpsuseksamid Tallinna kubermangugümnaasiumis.

Seejärel teenis ta riigipanga Tallinna kontoris ametnikuna, kuni astus 1899. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonda, samal aastal sai temast ka Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Järgmisel aastal jätkas Strandman õpinguid Peterburi ülikoolis, mille õigusteaduskonna lõpetas 1903. aastal. Seejärel töötas ta advokaadina Narvas ja Tallinnas.