Kersti Merilaas kandis põlvkonna süükoormat
Kersti Merilaas ei ole küll kirjutanud ühtegi luuletust, mida kõik hoobilt teaksid, kuid ometi on tal kindel kohta meie luule parnassil.
Kersti Merilaas (Eugenia Moorberg) sündis 7. detsembril 1913 Narvas. Kuni 1917. aastani elas Peterburis, kust ema Anna Moorberg kahe lapsega revolutsiooni ja sõja eest tagasi Eestisse tuli.
Kodu Äntu metsades
Kiltsi jaamas astuti rongilt maha, et mitte väga kaugele minna. Esialgu saadi peavari Äntu mõisale kuuluvasse metsamoonaka Valtri sauna Liivakülas. Ema käis seal ümbruskonna metsades puid vedamas ja propse koorimas. 1918. a kolis pere Moora metsatallu Äntu järvede lähedal. 1920. a sai ema peavarju Liiduris Hanseni talu saunas, 1922. a metsatööliste barakis Kiltsi rabas.
Ema töötas juhutöödel Kiltsi turbarabas ja taludes, sellest ka nii tihe kolimine. Oma lapsepõlve meenutas kirjanik luuletuses „Lapsepõlv“, milles kujutas kõiki kunagisi armsaid õueringe, metsasalusid, Äntu järve äärseid paiku, karjalapse uskumatult rikkaid loodusmaastikke, legende Ebavere nõiast, mälestusi emast, elust barakis.
Seotud lood
Lastekirjanik Eno Raua isa oli küll luuletaja Mart Raud, kuid hiljem kasvatas teda keele- ja kirjandusteadlane Rein Nurkse, kellega Eno Raua ema Lea 1940. aastal abiellus.
26. juulil 1907 suri mees, kes tutvustas Anton Hansen Tammsaarele kirjanduse võlumaailma.
Täna möödub 135 aastat kõige tõelisema rahvakirjaniku Oskar Lutsu sünnist. Oma kuulsaima teose ehk „Kevade“ kirjutamisega tegi Luts algust Rakkes.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele