Viitnal peeti pidusid ja paugutati püssi
Kui praegu on Viitna järvede ääres võimalik vaid ujumas käia ja päevitada ning ka metsa all jalutada, siis aastate eest olid lood sootuks teised ning Viitna oli ülipopulaarne väljasõidukoht.
Ajaleht Virulane kirjutas 95 aastat tagasi, 27. mail 1930 Viitnast nii: „Aaspere vallas, Narva maantee ääres asuvast end. Viitna kõrtsist umbes 1 klm. lõunapoole — Kadrina tee ääres on 2 järve: „Väike- ja Pikk-järv“.
Seotud lood
Suvisel ajal on vabaõhupidusid peetud aastaid. Omal ajal oli populaarne peokoht Viitna, ainult sealse kandi mehed kippusid pisut liiga kuraasikad olema.
90 aastat tagasi hakkas Eesti suurest ülemaailmsest majanduskriisist lõpuks vähehaaval välja saama ning inimestel oli võimalik mõelda ka muule kui pelgalt töötamisele ja teenimisele. Ning suvel hakati tähelepanu pöörama ka rannamõnudele.
Eisma sai suvituskohana suure hoo sisse umbes 40 või pisut enam aastat tagasi, mil sinna hakati suuri suvilakooperatiive rajama, kuid Eisma ranna ilu oli teada varemgi.
Viimasel ajal on Eesti raskeimast naisest, Kadrinas elanud Alviine Pedriksist, taas omajagu juttu olnud. Ilmus ju temast kirjutatud Tauno Vahteri romaan ja suvel on Kadrinas tulemas vabaõhulavastus „Teemaja paks“.
Kas oled valmis rännakuks läbi aja? Viasat History viib sind otse ajaloo keskmesse – pöördeliste sündmuste, erakordsete inimeste ja seni rääkimata lugude juurde. See on kanal, kus minevik ärkab ellu läbi ekspertide, avastuste ja haarava jutustuse. Viasat History on saadaval enamikes Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele