Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Matemaatikud kinnitavad: viikingid ja iirlased olid sõjas
1014. aastal hukkus Clontarfi lahingus umbes 6000 sõdalast.
Teadlased võtsid appi matemaatika, et välja selgitada, kas verine Clontarfi lahing oli viikingite ja iirlaste etniline konflikt, nagu väidab kehtiv teaduslik seisukoht, või hoopiski Iiri Munsteri ja Leinsteri provintside klannide omavaheline võimuvõitlus, nagu arvab mõni uuema aja teadlane.
Seotud lood
Inglise kirikud ja kloostrid olid kroonilises hõbeda- ja kullanäljas viikingitele kerge saak. Hiljutised arheoloogilised leiud näitavad, et mungad ei andnud alla siiski nii kergesti, kui varem arvati.
Legendaarsed viikingikuningad Harald Kaunisjuus ja Olav Tryggvason vallutasid Šotimaa ääreala ning sundisid kohalikud keltide riigikesed sisemaale taanduma. Skandinaavlaste jälg on tänapäevalgi Šotimaal märgatav.
Teadlased on sajandeid mööda vaadanud faktist, et läänemeresoomlased olid samasugused viikingid nagu muistsed Skandinaavia sõdalased. Tänapäeva Soome, Eesti ja Läti võtavad nüüd sisse koha viikingimaade seas.
Juulis kutsub Viasat History avastama ajaloo sündmusi, mis muutsid maailma. Alates antiikaja kuulsatest reetmistest ja paleeintriigidest kuni Ameerika iseseisvusvõitluse ning Teise maailmasõja idarinde sündmusteni – need on lood inimestest, kelle valikud mõjutasid terveid rahvaid ja kujundasid tulevikku. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele