Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
George Washingtoni juuksesalk lebas raamatu vahel
George Washington ei kandnud tol ajal moes olnud valget parukat.
Punase nahkköites raamatu vahelt leidis USA Schenectady linna Union College’i arhivaar juuksesalgu, mis suure tõenäosusega kuulus riigi esimesele presidendile George Washingtonile. Juuksesalk oli ümbrikus koos sedeliga, millele oli kirjutatud, et salk kuulub Washingtonile ja et selle kinkis James A. Hamiltonile tema ema.
George Washingtoni peetakse USA suurimaks kangelaseks ja tema järgi on nime saanud ka riigi pealinn. Samas ei olnud ta suurepärane poliitik ega geenius lahinguväljal. Ta ei saanud kunagi korralikku haridust ning rikastus tänu orjatööle. Tema suurim võit oli see, et ta ei lasknud end ära osta.
19. sajandi alguses tekkis USAs uus ühiskonnakiht – endised orjad, kelle kristlastest omanikud olid vabaks lasknud. Valged kartsid musti ning otsustasid neist lahti saada. Seetõttu ostis rühm ameeriklasi 1821. aastal ühelt pealikult Lääne-Aafrikas sääskedest kubiseva soo.
Saksa maalikunstnik Emanuel Leutze (vt pilti ülal) maalis 1851. aastal George Washingtoni Delaware’i jõge ületamas. Leutzet aga huvitas ajaloolisest tõest enam legendaarse retke kangelaslikkus.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.