Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vabadussõja ajalugu: venelaste suurpealetung rikkus Eesti sõdurite lihavõttepühad
Aprillis 1919 valiti ja astus kokku Eesti Asutav Kogu. Otsekui rahvaesinduse tervitamiseks asusid punased just sel ajal Lõuna-Eestis marulisele pealetungile, lüües Eesti väerinna ohtlikult kõikuma. Aprillis langes rivist välja üle 2000 Eesti sõduri.
Aprilli algul jätkusid võitlused Eesti-Läti piirialal Alūksne suunal. Märtsi lõpus oli rindelõiku toodud värskelt formeeritud Läti rahvuslik väeosa: 1. Volmari (Valmiera) jalaväepolk (1000 tääki). Koos kitsarööpmeliste soomusrongide, nende dessandi ja ühe soome kompaniiga tungiti Alūksne poole, vallutati Alsviki jaam ja Rezaka mõis.
Seotud lood
Landeswehri võitnud Eesti väeosad ei saanud 1919. aasta suvel pikalt puhata. Juba juuli keskel tuli minna sõdima Pihkvamaale, et abistada vene valgeid. Punavägi püüdis Pihkvat tagasi vallutada, Eesti huvides oli aga hoida Punaarmee Eesti piiridest kaugemal. Paraku keskendusid vene valged omavahelistele tülidele ning Eesti sõdurid ei soovinud rohkem nende heaks sõdida.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele