Vabadussõja ajalugu: kui Eesti väed Pihkvas käisid

Mai algul jätkusid ägedad võitlused Lõuna-Võrumaal, kuhu oli tunginud punaväe Marienburgi väegrupp. Eesti sõdurid olid viimaste kuude raskeist lahinguist kurnatud. Ka punavägi oli kandnud märgatavaid kaotusi nii lahinguis kui ka haigestunute tõttu, kuid neil leidus reserve. Mai alguses oli väegrupp saanud Petrogradist täien­duseks sõjakoolide kursandid (nende seas oli ka eestlasi), kokku u 1000 tääki ja 165 mõõka, lisaks 4 suurtükki. 

8. mail paisati need värsked jõud Haanja suunal rünnakule. Punaväel õnnestus taas tungida Rõuge mõisa ning uuesti algasid lahingud üle oru kirikumõisas asuvate Eesti väeosadega. 20. mail saabus sinna eestlastele toe­tuseks Taani vabatahtlike kompanii kapten Richard G. Borgelini juhtimisel. Haanjas käis rinne kogu aeg edasi-tagasi, kuid Munamäe all suutis Eesti 2. polk punaväe siiski peatada. Seal kandis, eelkõige Pressi, Purka, Peetruse, Pedaja, Kergatsi, Tõlva, Moona ja Kõo küla juures, toimusid verised lahingud, sh ka punaväe kursantidega. 2. polk kaotas maikuu esimese kolme nädalaga Võrumaal langenute ja haavadesse surnutena 2 ohvitseri ning 37 sõdurit ja allohvitseri. Polgule saadeti appi Peipsi rannakaitsepataljon, mis kandis samuti märgatavaid kaotusi. Lääne pool olid Eesti väeosad endiselt kaitsel Mustjõe ülepääsude juures.