Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maarotid purustasid Kartaago merelaevastiku
Esimene Puunia sõda Kartaago vastu pani roomlased harjumatusse väikevenna rolli. Kartaagolastel oli Vahemere suurim sõjalaevastik, ent Rooma riigi sõjakogemused pärinesid üksnes maismaalt. Kiire võidurelvastumise järel põrkasid Eknomose neeme juures ajaloo ühes suurimas merelahingus kokku 680 laeva ning 200 000 meremeest ja sõdurit.
Sel suvepäeval 256. aastal eKr avanes Sitsiilia rannikult uskumatu vaatepilt. Mööda merd seilas hiiglaslik Rooma laevastik, mis koosnes 330 sõjalaevast ja lugematust hulgast transpordialustest. Isegi maale oli kuulda ühes taktis aerutavate tuhandete aerude kriginat ja ohvitseride hõigatud käsklusi.
Seotud lood
10. märtsil 241 eKr kohtusid Sitsiilia lähedal Egadi saarte juures kaks laevastikku, mis otsustasid Rooma ja Kartaago vahelise sõja tulemuse. Nüüd on arheoloogid leidnud koha, kus lahing aset leidis. Avastus pööras teadlaste senised teadmised antiikaja merelahingute kohta pea peale.
Hiiglasliku sadama ja ligi poole miljoni elanikuga oli Kartaago antiikajal vaieldamatult Vahemere kaubanduse keskus – ning seda oma rivaali Rooma suureks meelehärmiks. Järgmistel lehekülgedel teeme ringkäigu unustatud metropolis, kus ohverdati lapsi ja armastati süüa praetud koeraliha.
Roomlased rajasid antiikaja suurima riigi relvadega, kuid akveduktid panid allutatud rahvad mõistma impeeriumisse kuulumise eeliseid. Need hiiglaslikud rajatised olid justkui imed, mis juhtisid külma puhast vett linnadesse, kus tänulikud elanikud võisid nautida pritsivaid purskkaevusid, fontääniskulptuure ja tohutuid saunakomplekse.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele