Aastatuhandeid oli Hiina maailma leiutajate töökoda. Magnetnõel aitas leida sõjavägedel teed, ussikesed tegid pehmeid rõivaid ning paber muutis tualetiskäigu lihtsamaks. Kui Hiina alkeemikud otsisid igavese elu eliksiiri, leidsid nad selle asemel hoopis surma ja hävingu retsepti.
Inglise filosoof ja teadlane Francis Bacon kirjutas 17. sajandi alguses, et ühiskond on läbi teinud epohhi loova muutuse. Selliseks järelduseks andsid alust kolm suur leiutist: püssirohi, kompass ja trükikunst.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hiina rahatähtedel olid selle õigsust kinnitavad templid, aga ka hoiatus võltsijale.
Esimese maailmasõja ajal töötas läänerindel kokku 134 000 hiinlast.
1840. aastail kehtestas Suurbritannia kogu impeeriumis vabakaubanduse, kuid sellest brittidele ei piisanud. Sama pidi tegema ka ülejäänud maailm. Britid teadsid, et nende odavad tööstuskaubad on konkurentsivõimelised ja tõrjuvad kohalikud kaubad turult välja.