Vabadusvõitleja Ruuben Lambur oskas jääda suureks raskuste kiuste
“Elu mõte on elada. Vabana.” Just need Ruuben Lamburi sõnad seisavad tema mälestuspingil Sõmeru keskusehoone ees. Ja pingi otsal istub pronksist Ruuben ise.
13. novembril oleks vabadusvõitleja ja metsavend Ruuben Lambus saanud saja-aastaseks, paraku lahkus ta meie seast eelmise aasta 16. mail.
Ruubeni elutarkus, tema armastus looduse, inimeste ja kodukandi vastu oli sütitav. Ta oskas kuulata ja märgata, olla kohal just siis, kui keegi seda kõige enam vajas.
Ruuben Lamburi raamatu “Alutaguse saaga” ainetel Arlet Palmiste poolt kirjutatud la lavastatud näidendis “Viimane metsavend” Ruubenit kehastav Raivo E. Tamm ütles mälestuspingi avamisel, et Ruuben oli kui maamärk, kelle silmis oli alati tänutunne ja vabadus, aga eelkõige kiirgas temast armastust.
Mälestuspingi avamine algas Ruuben Lamburi kõnega tema 98. sünnipäeval, kus mees muuhulgas rääkis sellest, et ei ole midagi valusamat kui langenud kaaslase viimane, ahastav pilk. See on midagi, mida sa kannad eluaeg hinges.
Lambur lisas, et vihkamist temas ei ole, ei ole kunagi olnud, sest seda rõõmu ei ole ta oma allutajatele ja vangistajatele kunagi teinud, et ta neid vihkama hakkaks.
Endine Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev meenutas, et kui hakati pidama plaane Ruuben Lamburi 100. sünniaastapäeva tähistamiseks, tekkis kohe mõte paigaldada keskusehoone ette mälestuspink, sest Ruubenile meeldis seal istuda. Õige pea saadi aga aru, et mees väärib midagi suuremat ja üle aegade kestvat. Nii sündiski idee pingist koos Ruuben Lamburi pronksskulptuuriga, mille tegi valmis Simson Seakülast ja mille valmimist toetas enam kui sada inimest ja ettevõtet. Väga kopsaka panuse andis ka Rakvere vald.
Vassiljevi sõnul kohtus ta Ruuben Lamburiga esimest korda 1983. aastal Rakveres ühe suure kortermaja ehitusel, kus mõlemad töötasid. “Juba siis jäi ta mulle oma heatahtlike silmade ja muheda jutuga meelde,” kõneles Vassiljev, kes tollal ei teadnud mehe minevikust veel midagi - siis sellistest asjadest lihtsalt ei räägitud.
Küll aga räägiti Ruubeni minevikust siis, kui Peep Vassiljev Rakvere valda tööle läks ja saatus mehed hulk aega hiljem kokku viis. Eriti tihedaks muutus aga meeste suhtlus 2010. aastast, mil valmis Sõmeru keskusehoone, kus Ruuben Lambur abikaasa Leidaga väga sagedased külalised olid. Vassiljevi sõnul oli keskusehoone Ruubenile teiseks või kolmandaks koduks.
Ruuben Lamburi tütar Meret Oja rääkis, et on olnud äärmiselt südantsoojendav teekond alates hetkest, kui Peep Vassiljev pöördus skulptuuriideega perekonna poole kuni mälestuspingi avamiseni. “Oleme oma isa üle väga uhked ja väga tänulikud. Isa oleks täna ütlemata liigutatud, aga kindlasti ei oleks ta sellist asjade käiku oodanud,” lausus Meret Oja. “Ma loodan, et isal saab siin olema väga ilus aeg,” lisas ta.
Rakvere vallavanem Maido Nõlvak märkis, et Ruuben kandis endas soojust, elurõõmu ja vaoshoitud väärikust. “Inimene võib jääda suureks isegi siis, kui aeg ja olud sunnivad teda väikeseks,” lausus vallavanem.
Ruuben Lamburi pronksskultuuri autor Aivar Simson oma modelliga tolle eluajal ei kohtunud ja kuju valmis fotode ja perekonna näpunäidete järgi. Lõpuks olid tulemusega rahul kõik. Simson meenutas, et kuju modelleerimise ajal käis tema ateljees väga palju inimesi ning igaühel neist oli Ruubenist rääkida oma lugu. “Kui kuju valmis sain, olin Ruubeniga juba päris tuttavaks saanud,” nentis Simson.
Kuigi ilm oli tuuline ja sajune, oli Ruuben Lamburi mälestuspingi avamisele kogunenud sadakond inimest, mis on märks sellest, et mees tähendas kogukonnale palju.
Ruuben Lambur (13.11.1925 – 16.05.2024)
Ruuben sündis Järvakandis. 1932. aastal kolis nende pere Peressaare uusasundusse. kodus peeti oluliseks eestimeelsust ja rahvuslikku hoiakut. Ruubeni isa osales Vabadussõjas, oli Isamaaliidu osakonna juhatuse liige, vend oli kaitseliitlane, teine vend sõjaväelane Tartus, Ruuben koos kolmanda vennaga noorkotkas.
Noore poisina antud vanne „Jääda truuks Isamaale!“ jäi Ruubenit saatma kogu eluks. 16-aastaselt haaras Ruuben relva ja pages Nõukogude mobilisatsiooni eest metsa. Ta võitles Eesti vabaduse eest Omakaitses ja hiljem Eesti Leegionis. 1944. aasta suvelahingutes Punaarmee vastu sai Ruuben korduvalt haavata.
Pärast seda jätkas ta võitlust Eesti iseseisvuse nimel metsavendade ridades kuni arreteerimiseni 1947. aastal. Sõjajärgsetel relvastatud väljaastumistel oli oma osa selles, et Ruuben Lambur pidi Siberisunnitöölaagrites veetma 18 aastat. Vabanemiseks anti luba alles 1965. aastal.
Pärast vabanemist töötas ta pensionipõlveni ehitusmehena Väike-Maarja KEKis. Sõjavangis veedetud aastate jooksul peetud kirjavahetusest Eesti neiu Leidaga sündis kodumaale tagasi jõudes ühine pere.
Ruubenil oli küllaga jutte ja tarkust, mida teistega jagada. Temaga on tehtud hulgaliselt intervjuusid ajakirjanduses ja televisioonis. Ta leidis alati kohtumisteks ja meenutusteks aega, saateks soe käepigistus ja lahke silmavaade. Ruubeni jutustused olid haaravad ja värvikad, sekka põimitud muhedaid seiku.
2016. aastal ilmus Ruubeni sulest mälestusteraamat „Alutaguse saaga“, milles ta meenutab nõukogude repressioonide eest metsa põgenemist, pikki aastaid Siberi vangilaagrites ja tagasitulekut kodumaale.
Ruuben on pälvinud arvukalt tunnustusi: 2005. aastal sai Riigivapi V klassi teenetemärgi, 2018. aastal anti talle Vabaduse Tammepärja aumärk. Sõmeru valla aumärgi ja aukodaniku tiitli pälvis 2011. aastal väljapaistvate teenete eest Eesti vabadusvõitlejate ja õigusvastaselt represseeritute mälestuse hoidmisel ning aktiivse tegevuse eest Memento Rakvere Ühingus ja Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühingu juhtimisel.
2023. aastal tunnustati teda Põhjakotka märgiga. 2024. aastal pälvis Ruuben Lääne-Virumaa vapimärgi. Talle on kingitud kaitseväe teeneterist ja reservohvitseride kogu annetas maaväeohvitseri mõõga.
Allikas: Rakvere Valla Leht august 2025
Hetkel kuum
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele