Ajaloolaste hinnangu järgi oli Euroopa esimene kõrgelt arenenud tsivilisatsioon pronksiaja Kreeta ehk Minose kultuur, mis eksisteeris u 3000. aastast eKr kuni 1450. aastani eKr. Selle keskus oli Kreeta saar, kust arheoloogid on leidnud palju Minose kultuuri jälgi. Silmapaistvate leidude seas on munakividega kaetud teed ja mitmekorruselised hooned, milles oli veevärk ja kanalisatsioonisüsteemid. Teadlased on leidnud ka seinamaalinguid, savipotte, ehteid ning Euroopa esimeses kirjakeeles tekste.
Minose rahvas oli tuntud heade meresõitjatena. Nad rajasid suure kaubandussidemete võrgustiku, mis ulatus üle kogu Vahemere. Ligikaudu 1700. aastast eKr hakkasid minoslased võimu ja mõjujõudu kaotama. Arvatakse, et enamik rahvast hukkus 1450. aastal eKr Santorini saare vulkaanipurske tagajärjel, kuna hävis kogu nende vili. Tekkisid ka hiidlained, mis purustasid mitu minoslaste rannikuasulat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Türgi läänerannikult leitud üksik skelett äratas arheoloogide seas suurt tähelepanu. Kõige põhjal otsustades oli selle inimese tapnud hiidlaine, mille põhjustas vanaaja kõige suurem looduskatastroof: vulkaanipurse Thera saarel.
Arheoloogid leidsid hauast muu hulgas selle Kreetalt pärit kullast sõrmuse.
Ei kreeklastel ega roomlastel polnud keltide kohta midagi head öelda. 7. sajandil eKr tegi õitsev kaubavahetus need barbarid Doonau jõe ääres aga nii rikkaks, et nad rajasid Alpidest põhja suure linna. Peagi ümbritses Heuneburgi kivist linnusemüür ja seal elas 5000 elanikku. Siis toimus aga katastroof.