Rooma ekspeditsioonivägedes ringlesid juba mitmendat tundi hirmutavad kuuldused: Rooma noor keiser Numerianus, kes oli juhtinud oma mehed võidule pärslaste üle, olevat surnud. Kuulduse järgi oli pretoriaanide (keisri ihukaitseväelaste) juht ta mõrvanud.
Keskajal kaotas sõdadest, katkust ja maavärinaist räsitud Rooma oma staatuse maailma pealinnana ning sellest sai kõigest 40 000 elanikuga provintsilinn. Roomlased pöörasid selja antiiksetele ehitistele ja unustasid linna suurejoonelise ajaloo.
Bütsantsi keiser vallutas 541. aastaks suurema osa kunagise Lääne-Rooma riigi valdustest. Väljastpoolt tundus riik tugevamana kui kunagi varem, aga Egiptusest saabunud laevad kandsid lastiruumis impeeriumi languse seemet: katku. Ajaloo esimeses pandeemias suri kõigest aastaga miljon inimest.