Keskajal kaotas sõdadest, katkust ja maavärinaist räsitud Rooma oma staatuse maailma pealinnana ning sellest sai kõigest 40 000 elanikuga provintsilinn. Roomlased pöörasid selja antiiksetele ehitistele ja unustasid linna suurejoonelise ajaloo.
Esimese kolmesaja aasta jooksul pärast Jeesuse ristilöömist veeretati süü kõiges, mis oli Rooma riigis halvasti, kristlaste kaela. Ristiusu jüngreid kiusati taga, piinati ja tapeti. See kõik lõppes kui noaga lõigatult siis, kui keiser Constantinus I nägi taevas ilmutust.