Tänapäevases vääringus ligikaudu 13 000eurose kilogrammihinnaga safran oli keskajal hinnalisim vürts ning on peaaegu samasugust hinda hoidnud siiamaani. Safrani kalli hinna põhjustab raske tootmisviis, sest safranit saadakse üheainsa kindla krookuse õie tolmukatest.
Keskaegsel turuplatsil segunesid oma kaupa pakkuvate kaupmeeste hüüded ja hanede kaagutamine. Turupäevad olid nädala kõrghetked, mil talupojad müüsid köögivilju, lihunikud kiitsid oma lihaportsjoneid ja peened kodanikud ostsid ajastu suurimat luksuskaupa: Aasia vürtse.
Viikingid sõitsid mööda Venemaa jõgesid kaugetele kaubaturgudele, et hankida karusnahkade ja orjade eest väärtuslikke araabia hõbemünte. Kaubatee kulges Eesti ranniku kaudu.