Iidne Egiptus kasvas sõdides
Egiptuse armee arenes nuiadega relvastatud röövlijõukudest osavaks eliitväeks, mis kasutas sõjavankreid, vibulaskjaid ja hästi treenitud jalaväge. Armee vallutas üha uusi territooriume ja haaras võõraid kullakaevandusi ning Egiptusest sai suurriik.
Rünnak algas varahommikul. Egiptuse sõjavankrite ette rakendatud hobused kihutasid kapjade plaginal üle tasandiku, tormates kindlustatud linna Megiddosse, mis asus tänapäeva Põhja-Iisraelis. Vaarao Thutmosis III sõitis oma elektronkaarikus ehk kulla ja hõbeda sulamiga kaunistatud kaarikus, kust ta karjus 10 000 raevukale sõdalasele korraldusi liikuda vaenlase poole. Megiddo väeosad püüdsid end kaitsta, kuid egiptlased ajasid nad põgenema. Kaitsjad taganesid linna ja lõid värava enda järel kinni.
Seotud lood
Hetiitide kuningriiki kirjeldatakse ainult Vanas Testamendis ja mõnes vanaaja tekstis, muidu unustas ajalugu nad täiesti ära. Alles 20. sajandil leidsid teadlased jälgi ulatuslikust tsivilisatsioonist, mis asus pronksiaja Türgis ja kadus seletamatul kombel 12. sajandi alguses eKr.
Juba 3100 eKr ehitasid egiptlased väikeseid, kuid tõhusaid valvetorne, mille vallutamine nõudnuks päris suure sõjalise jõuga üksust. Tornid kaitsesid teid ja väikeasulaid ning neist valvati riigi haavatavaid piirkondi.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele