1978. aastast saadik on Kurdistani Töölispartei ja Türgi pidanud kibedat võitlust, mis on siiani maksma läinud juba üle 40 000 inimese elu. Nüüd ähvardab konflikt blokeerida Soome ja Rootsi vastuvõtmise NATO liikmeks.
1978. aastal asutas rühm kurde Kurdistani Töölispartei (PKK). Kurdid on suur vähemusrahvus, kel pole kunagi olnud oma riiki, küll aga on neid taga kiusatud nii Türgis, Iraanis, Iraagis kui ka Süürias. Partei eesmärk oli iseseisva Kurdistani riigi rajamine. Partei liikmed rajasid Süürias ja Iraagi põhjaosas väljaõppelaagrid ning 1984. aastal oli PKK valmis tegema oma esimese rünnaku Türgi pinnal. Sellele järgnenud aastail pidas PKK verist sissisõda Türgi sõjaväe vastu, mis on siiani maksma läinud üle 40 000 inimelu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühe liikme ründamist käsitatakse rünnakuna kõikide NATO liikmesriikide vastu. Nii on kirjas NATO artiklis 5, mis on aastakümneid olnud NATO liikmesriikide vahelise koostöö selgroog.
Süürias on kurdidel õnnestunud rajada oma autonoomne piirkond.
Teine maailmasõda lõppes ametlikult 1945. aastal, kuid Balti riikides käisid lahingud edasi. Hitleri armee asemel oli sisse tunginud Stalini oma. Baltimaalased peitsid end sügavatesse metsadesse, et jätkata vabadusvõitlust.
Sobivat töötooli valides ei tohiks lähtuda ainult tooli väljanägemisest, vaid tähelepanu peaks pöörama ka tooli reguleerimisvõimalustele ja mugavusele. Istudes pikki tunde arvuti taga, peab tool just parajal määral toetama sinu keha, et tööpäev mööduks produktiivselt ja tervist koormamata.