Mille nimel võitleb Kurdistani Töölispartei?
1978. aastast saadik on Kurdistani Töölispartei ja Türgi pidanud kibedat võitlust, mis on siiani maksma läinud juba üle 40 000 inimese elu. Nüüd ähvardab konflikt blokeerida Soome ja Rootsi vastuvõtmise NATO liikmeks.
1978. aastal asutas rühm kurde Kurdistani Töölispartei (PKK). Kurdid on suur vähemusrahvus, kel pole kunagi olnud oma riiki, küll aga on neid taga kiusatud nii Türgis, Iraanis, Iraagis kui ka Süürias. Partei eesmärk oli iseseisva Kurdistani riigi rajamine. Partei liikmed rajasid Süürias ja Iraagi põhjaosas väljaõppelaagrid ning 1984. aastal oli PKK valmis tegema oma esimese rünnaku Türgi pinnal. Sellele järgnenud aastail pidas PKK verist sissisõda Türgi sõjaväe vastu, mis on siiani maksma läinud üle 40 000 inimelu.
Seotud lood
Ühe liikme ründamist käsitatakse rünnakuna kõikide NATO liikmesriikide vastu. Nii on kirjas NATO artiklis 5, mis on aastakümneid olnud NATO liikmesriikide vahelise koostöö selgroog.
Süürias on kurdidel õnnestunud rajada oma autonoomne piirkond.
Teine maailmasõda lõppes ametlikult 1945. aastal, kuid Balti riikides käisid lahingud edasi. Hitleri armee asemel oli sisse tunginud Stalini oma. Baltimaalased peitsid end sügavatesse metsadesse, et jätkata vabadusvõitlust.
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Viimased lood
Arvo Pärdile pühendatud Rakvere muusikamaja sünni taust
Sõda
5
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele