Millal kujunesid kalmistud parkideks?
Eestis hakati hiljemalt 19. sajandi teisel poolel kalmistutele istutama puid, ütles EELK kirikuvalitsuse arhivaar Janis Tobreluts ajalehele Eesti Kirik.
„250 aastat tagasi rajati Viljandi kalmistu mõisa põllule ja põllu arvelt seda ka korduvalt laiendati. Tundub, et vähemasti 19. sajandi teisele poolele oli omane arusaam, et surnuaiad oleksid omamoodi pargid. Näiteks hangiti Viljandis 1870. aastatel sadu puuistikuid kalmistule alleede rajamiseks,“ rääkis Janis Tobreluts Eesti Kirikule.
Seotud lood
Viljandi piirile rajatava Järveotsa elurajooni territooriumilt on leitud senitundmatu kalmistu, milles on vähemalt 72 hauakohta.
Varasel viikingiajal visati soodesse kulda jumalate meeleheaks ning kalmesse kaevati hõbevarandusi eesmärgiga neid kord ise teises ilmas kasutada.
Jah, päris kindlasti on Eestisse puid istutanud kuningad Gustaf V ja Carl XVI Gustaf. Kuid Laiusel kasvab ka üks pärn, mille võib olla istutanud Põhjasõja-aegne kuningas Karl XII.
Sobivat töötooli valides ei tohiks lähtuda ainult tooli väljanägemisest, vaid tähelepanu peaks pöörama ka tooli reguleerimisvõimalustele ja mugavusele. Istudes pikki tunde arvuti taga, peab tool just parajal määral toetama sinu keha, et tööpäev mööduks produktiivselt ja tervist koormamata.
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele