Matemaatik Charles Babbage uskus, et masin on põhimõtteliselt kiirem ja usaldusväärsem arvutaja kui inimene. Sestap alustas ta 1820. aastail esimese mehaanilise arvutusmasina projekteerimist.
Briti matemaatik ja insener Charles Babbage tuli mõttele ehitada midagi arvutilaadset siis, kui ta 1819. aastal käis Pariisis. Sealses loodusteaduste akadeemias nägi ta riiuleid täis pakse matemaatikaraamatuid, milles leidus lehekülgede viisi igasuguseid tabeleid, mille koostamisele olid Prantsusmaa parimad ajud kulutanud kümneid aastaid.
1947. aastal töötasid Harvardi ülikooli teadlased loodava arvuti kallal, kui masin lakkas ootamatult toimimast. Kui nad arvuti avasid, tegid nad väikese, kuid ajaloolise avastuse.
1874. aastal tuli turule kirjutusmasin Remington No. 1. Uudne seade muutis tundmatuseni senist kirjalikku suhtlust ning andis naistele võimaluse tööturul kanda kinnitada.