Ajaloolaste hinnangu kohaselt algas 1947. aasta teises pooles Eesti sovetiseerimise uus ja karmim faas. Kui seni hoidus Moskva jõhkramatest võtetest ja näis mingil määral tunnustavat isegi rahvuslikke iseärasusi, siis alates 1947. aasta teisest poolest rakendati jõumeetodeid: sundkollektiviseerimist, massirepressioone ning eliidi „puhastamist“, mille kõrgpunkt saabus 1950. aasta EK(b)P märtsipleenumi ajal.
Praegu on raske ette kujutada, et suurriigi tippjuhtkond pühendub täie energiaga heliloomingu valdkonna probleemide lahkamisele. Kõrgstalinistlikus Nõukogude Liidus 1948. aasta veebruaris just nii juhtus ja selle tagajärjed kriitika alla sattunud heliloojatele jt loovisikutele olid sageli traagilised.