Tähtkujud ja astronoomia on Vana-Kreeka ajalooga läbi põimunud
Paljud Ptolemaiose kirjeldatud tähtkujud on ka tänapäeval teada oleva 88 konstellatsiooni hulgas.
Kreeklased veetsid Vahemere soojad ööd tihti õues, et uurida taevas säravaid täpikesi ja filosofeerida selle üle, miks jumalad need sinna pannud on. Umbes 700. aastal eKr kirjeldas poeet Homeros esimest korda kreeka tähtkujusid. Ta kirjutas, mida ta taevas nägi: kilpi, mille kangelane Achilleus oli ära võtnud tule- ja sepakunsti jumalalt Hephaistoselt, ning sellel olevaid kaunistusi. „Seal Plejaadid olid näha, Hüdra ja Orion tugev,“ loetles ta.
Seotud lood
Taevast vaadati ja vaadeldi süstemaatiliselt juba ammu enne teleskoopide leiutamist. Taevakehi kasutati päris osavalt ajaarvamises, nendelt oodati vastuseid nii argistele kui ka igavikulistele küsimustele. Päike, Kuu ning liikuvad helendavad täpikesed paelusid ka meie esivanemaid.
Kreeka filosoofid seadsid kahtluse alla kõik olemasoleva – isegi jumalate eksistentsi. Jumalakartmatud ideed hakkasid eriti kiiresti arenema demokraatlikus Ateenas, kuid 432. aastal eKr sai linna usklikel ateistide õpetustest villand.
Ka vanad egiptlased ja antiikaja roomlased nägid taevas kummalisi sõidukeid. Tollal ei kahtlustanud keegi, et tegu on teistelt planeetidelt pärit tulnukatega. Selle hirmu tekitas hoopis moodne tööstusühiskond ja imperialism.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele