Kõik veinid voolasid Rooma
Rooma linna elanikud jõid 1. sajandil pKr veini ennekuulmatult palju – kogunisti 200 miljonit liitrit aastas. Suur nõudlus tähendas, et põlluharijad pidid end pidevalt täiendama ning peagi hakkasid üle kogu Itaalia kerkima veinimajandid, mis tootsid sama palju kui mõni suur tehas tänapäeval.
Rooma vana kaubasadama juures Tiberi jõe ääres on huvitav kõrgendik. 35 meetrit kõrge küngas paikneb tiheda liiklusega teede ja elumajade vahel ning on mitme põlvkonna noorte jaoks olnud koht, kuhu minna, kui tahetakse omaette olla.
Seotud lood
Ajaloolased julgevad pärast põhjalikku uurimistööd väita, et Rooma impeeriumis toodetud veinid olid oluliselt kvaliteetsemad, mitmekülgsemad, pikema säilivusajaga ning parema maitsega, kui seni arvatud.
Keskaegsed mungad pidid olema vagad ja hoiduma patust, ent lubaduse pidamine oli raske. Euroopas olid just mungad need, kes tootsid kõige enam veini ning kloostrite keldrid olid joovastavaid jooke täis.
Enne hävingut oli Pompei elav linn, kus tegutses rohkesti kaupmehi ja lõbunaisi.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele