Nüüd teame, kuidas vanade roomlaste vein maitses
Ajaloolased julgevad pärast põhjalikku uurimistööd väita, et Rooma impeeriumis toodetud veinid olid oluliselt kvaliteetsemad, mitmekülgsemad, pikema säilivusajaga ning parema maitsega, kui seni arvatud.
Belgia Kenti ülikooli ja Poola Varssavi ülikooli uurijad ütlevad teadusajakirjas Antiquity avaldatud uurimuses, et umbes Kristuse sünni ajal jõid Rooma linna umbkaudu 550 000 elanikku igal aastal 200 miljonit liitrit veini. Aga mis maitsega vanade roomlaste vein oli? Ning kuidas see võrreldes tänapäevaste veinidega maitses? Neile küsimustele on ajaloolastel nüüd üsna konkreetsed vastused.
Seotud lood
Keskaegsed mungad pidid olema vagad ja hoiduma patust, ent lubaduse pidamine oli raske. Euroopas olid just mungad need, kes tootsid kõige enam veini ning kloostrite keldrid olid joovastavaid jooke täis.
Rooma linna elanikud jõid 1. sajandil pKr veini ennekuulmatult palju – kogunisti 200 miljonit liitrit aastas. Suur nõudlus tähendas, et põlluharijad pidid end pidevalt täiendama ning peagi hakkasid üle kogu Itaalia kerkima veinimajandid, mis tootsid sama palju kui mõni suur tehas tänapäeval.
Roomlased lasid hea maitsta nii jaanalinnukeeltel kui ka emiste nisadel, kuid süüa tehti ka tänapäeval saadavatest koostisainetest. Imeline Ajalugu palus kokal valmistada kaheksat antiikaja rooga. Maitseme üheskoos toitu, mida sõid Caesar, Cicero ja Scipio Africanus.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele