• 12.05.25, 16:07

Costa Rica rannikult leiti kaks Taani orjalaeva

Kaks laevavrakki, mis leiti Kesk-Ameerikast Costa Rica ranniku lähedalt, on nüüd tõestatult osutunud Taani orjalaevadeks, mis seal 1710. aastal hukkusid.
Vraki puidu vahelt paistavad ka kollased tellised, mida laev lisaks orjadele Taanist Ameerikasse vedas.
  • Vraki puidu vahelt paistavad ka kollased tellised, mida laev lisaks orjadele Taanist Ameerikasse vedas.
  • Foto: John Fhær Engedal Nissen / Taani rahvusmuuseum
Ajalooliste allikate kohaselt läks 1710. aastal kusagil Kesk-Ameerikas põhja kaks Taani orjalaeva. Fridericus Quartus süttis eelnevalt põlema, Christianus Quintusel purunes aga ankruköis, mistõttu laev hukkus murdlainetuses. Laevahukkude täpsemad asukohad olid siiani teadmata.
Costa Ricas asuva Cahuita rahvuspargi ranniku lähedalt leiti juba mõne aja eest kaks vana laevavrakki, kuid esialgu peeti neid piraadilaevade jäänusteks. See seisukoht sattus kahtluse alla 2015. aastal, kui allveearheoloogid avastasid ühest vrakist kollaseid telliskive. Nimelt on teada, et üks hukkunud orjalaevadest vedas lisaks orjadele just telliskive.
Nüüdseks ongi Costa Rica ja Taani teadlased kindlaks teinud, et tegu on Taani laevadega, teatas Taani rahvusmuuseum. Esiteks näitas laevapuidu dendrokronoloogiline analüüs ehk aastarõngaste võrdlemine, et need puud on langetatud ajavahemikus 1690 – 1695 kas Mecklenburgis, Schleswig-Holsteinis, Taanis või Skånes. Ühe vraki puidul on põlemisjälgi, mis sobib hästi kokku infoga Fridericus Quartuse süttimisest.
Ka telliskivid osutusid lähemal uurimisel nn Flensburgi tellisteks, mida kasutati Taanis ja Taani kolooniates. Telliste savi on ammutatud Flensburgi lahe ääres olnud savileiukohtadest.
Fridericus Quartus ja Christianus Quintus lahkusid Kopenhaagenist 1708. aasta detsembris, suundudes Ghanasse, kust võeti pardale sadu orje. Seejärel alustati teekonda üle Atlandi ookeani, mis lõppes õnnetusega Costa Rica rannikul. Mõnedel andmetel viis tulekahju ja laevahukkudeni meeskondades puhkenud mäss.
Põhja läinud laevade pardal oli kokku ligi 700 orja, kellest enamik jõudis arvatavasti kaldale ujuda. Neist sadakond püüti kinni ja pandi tööle Matina kakaoistandustes, umbes 600 jäid aga rannikule elama. Suuresti just neilt pärinevad negriidsed jooned, mis on piirkonna rahvastikus märgatavad tänaseni.

Seotud lood

Kuulsad ehitised

Kuritöö ja karistus

Viikingid

Poliitika

Katastroofid

Arheoloogia

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele