
- Enne 19. sajandil toimunud tööstusrevolutsiooni tehti kõik tööd käsitsi.
- Foto: Science & Society Picture Library
Naha parkimine oli räpane töö, mille käigus tapetud looma toornahka töödeldi nii mehaaniliselt kui ka keemiliselt.
Seejärel sai parkal “oma toodet” edasi müüa, näiteks kingsepale või rätsepale. Parkalite tööga kaasneva haisu tõttu paiknesid nende töökojad harilikult väljaspool linnamüüre. Ka halvasti lõhnavale parkalile vaatasid linnaelanikud üldjuhul põlgusega ja seda ametit pidanud inimesed saidki täieõiguslikeks linnakodanikeks alles 18.–19. sajandil.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopas olid tõldsepad tavaliste seppade kõrval külades ühed tähtsaimad käsitöölised. Ilma oskusliku tõldsepata ei saanud talunik ehitada saagi koju või turule vedamiseks tugevat vankrit.
Vanasti tõusid inimesed öösel üles, et teha tööd, mida nüüd pole enam olemaski.
Koroonapandeemia ettekäändel kehtestatud liikumispiirangud vallandasid Euroopas suure kudumispalaviku. Kunagi oli kudumine nii tähtis, et selle käsitöö tegijatel oli koguni oma tsunft. Neitsi Maarjatki kujutati kudumisvardaid klõbistamas.
Tööstusrevolutsioon sai alguse Suurbritanniast, kuid lapstööjõuta ei suudetud tehaseid käimas hoida. Seitsmeaastased orvud saadeti tekstiilivabrikutesse, kus jõhker peks, kehv toit ja tööõnnetused olid igapäevased. Üks neist lastest oli Robert Blincoe, kelle traagiline lapsepõlv vapustas aastaid hiljem britte südamepõhjani.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.