Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskaegne hambakivi paljastas mineviku söömisharjumused
Teadlased avastasid 900 aasta vanuses hambakivis otsekui mikroskoopilise Pompei. Hambakivisse olid kapseldunud toidu- ja bakterite jäänused meie esiisade suust.
Hambakivi on hambaarstide suurim vaenlane, kuid arheoloogidele muutus see parimaks sõbraks. Rahvusvahelise teadlaste rühma tehtud uurimuse käigus õnnestus 900 aasta vanusest hambakivist eraldada DNAd sellisel hulgal, et seda võib nimetada aardeks. “Me pole kunagi varem nii suurel hulgal informatsiooni saanud,” ütles antropoloog Christina Warinner.
Seotud lood
Sinisest lasuriidist valmistatud pigment on näha naise alalõua esihamba siseküljel.
Neandertallased ei pesnud hambaid ning nende hambakattu ladestus toonaste bakterite DNAd. Nüüd aitab see tänapäeva teadlastel välja töötada uusi antibiootikume.
Sugulisel teel levivad haigused on inimkonda vaevanud aastatuhandeid, kuid alles 20. sajandil leiti nende vastu rohtu. Kuni selle ajani kasutasid tohtrid igasuguseid ebameeldivaid meetodeid, mis sageli tegid patsientidele rohkem kahju kui kasu.
Salapärane palavik tappis aastail 1545–1550 peaaegu 15 miljonit asteeki. Teadlased olid kaua teadmatuses, mis seda tõbe põhjustab. Alles hiljuti suudeti mõistatus DNA-analüüside abil lahendada.
Juulis kutsub Viasat History avastama ajaloo sündmusi, mis muutsid maailma. Alates antiikaja kuulsatest reetmistest ja paleeintriigidest kuni Ameerika iseseisvusvõitluse ning Teise maailmasõja idarinde sündmusteni – need on lood inimestest, kelle valikud mõjutasid terveid rahvaid ja kujundasid tulevikku. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele