Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
DNA kinnitab: viikingisõdalane oli naine
Selline nägi haud välja siis, kui see 1889. aastal avati.
Rootsi viikingilinnas Birkas leiti sada aastat tagasi viikingihaud, milles paiknenud skeletile tehti juba 1970. aastail osteoloogilised uuringud. Need tõestasid, et maetu oli naine. Tookord heideti see teooria aga kõrvale, sest hauapanused, nagu mõõk, kaks kilpi ja hobused, viitasid sellele, et lahkunu oli eliitsõdalane. Hiljuti tehtud uus DNA-analüüs kinnitas samas taas, et maetu oli naissoost.
Seotud lood
Saagades võisid viikingiaegsed naised otsustada lahingu tulemuse, kamandada kuningaid ja vallutada uusi kontinente. Tutvustame ajaloo kõige kuulsamaid ja kurikuulsamaid viikinginaisi – neidki, kes tegelikult on välja mõeldud.
Salme laevmatuste järjekordne uurimus kinnitab, et viikingid käisid röövretkedel seni arvatust kümneid aastaid varem.
40 aastat arvasid arheoloogid ja ajaloolased, et ühest ühishauast leitud luustikud kuulusid rikkale naisele ja tema träälile (orjuses olevale sõjavangile). Värske DNA-analüüs lükkas selle siiski ümber.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele