Mõjukas taanlanna oli nõid
40 aastat arvasid arheoloogid ja ajaloolased, et ühest ühishauast leitud luustikud kuulusid rikkale naisele ja tema träälile (orjuses olevale sõjavangile). Värske DNA-analüüs lükkas selle siiski ümber.
Taanis Roskilde linnamuuseumis on juba 1980ndaist välja pandud kaks nn Gerdrupi hauast leitud luustikku. Näituse infotahvel ütleb, et „arvatavasti oli naine oma kogukonnas mõjukas isik“. Meest, kes tema kõrvale oli maetud, peeti „orjaks, kes pidi sunniviisil koos oma valitsejannaga surma minema“.
Seotud lood
Saagades võisid viikingiaegsed naised otsustada lahingu tulemuse, kamandada kuningaid ja vallutada uusi kontinente. Tutvustame ajaloo kõige kuulsamaid ja kurikuulsamaid viikinginaisi – neidki, kes tegelikult on välja mõeldud.
Selline nägi haud välja siis, kui see 1889. aastal avati.
Viikingite maailmas oli ainult kuningal suurem võim kui teadjanaisel. Rändavad ennustajad ehk völvad võisid rääkida tulevikust ja ravida haigusi, ent oskasid ka vaenlasi hulluks ajada. Kriisiaegadel paluti völvadelt, et nad kostaksid inimeste eest jumalate juures. Völvad suhtlesid jumalatega kanepi, koerapöörirohu ja loitsulauludega saavutatud transis olles.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele