Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vabadussõja lood: Eesti sõjavägi Riia all
Sakslased on alistatud ning Eesti viimane sõjaväeešelon asutab 1919. aasta 18. juulil end Rodenpoisist (Ropažist) koduteele.
Rauna, Võnnu ja Stalbe all lüüa saanud sakslased olid ööl vastu 23. juunit tõmmanud oma väeosad tagasi Inčukalnsi (Hinzenbergi) poole. Sakslastel oli esialgu plaanis anda Eesti väeosadele Inčukalnsi juures tiiblöök ning selleks oli Englārte rajooni koondatud Rauddiviisi tugevad jõud. Eesti 9. polk sundis 23. juunil oma rünnakuga Englārtele aga sakslased üle Koiva taanduma.
Laiarööpmelise soomusrongi nr 1 sõdurid Võnnus lavastamas võitu Landeswehri üle. Paremalt teine Soomusrongide divisjoni suurtükiväe inspektor leitnant Reinhold Sabolotnõi, kes hukkus juba 1. juulil Riia lähedal.
Aprillis 1919 valiti ja astus kokku Eesti Asutav Kogu. Otsekui rahvaesinduse tervitamiseks asusid punased just sel ajal Lõuna-Eestis marulisele pealetungile, lüües Eesti väerinna ohtlikult kõikuma. Aprillis langes rivist välja üle 2000 Eesti sõduri.