Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlaste ajalooline võit Võnnu all
Laiarööpmelise soomusrongi nr 1 sõdurid Võnnus lavastamas võitu Landeswehri üle. Paremalt teine Soomusrongide divisjoni suurtükiväe inspektor leitnant Reinhold Sabolotnõi, kes hukkus juba 1. juulil Riia lähedal.
Balti kaitseüksusi ehk Balti Landeswehri hakati ametlikult formeerima Riias pärast maailmasõja relvarahu sõlmimist 11. novembril 1918. Landeswehri kuulusid baltisaksa, läti ja vene allüksused. Kuna aga lätlased ei tahtnud Saksa okupatsioonivõimude tegevuse tõttu sinna eriti astuda, kujunesid põhijõuks baltisaksa üksused. Läti rahvuslike jõudude nappuse tõttu sai Landeswehrist Kārlis Ulmanise valitsuse sõjavägi.
Seotud lood
Sakslased on alistatud ning Eesti viimane sõjaväeešelon asutab 1919. aasta 18. juulil end Rodenpoisist (Ropažist) koduteele.
Aprillis 1919 valiti ja astus kokku Eesti Asutav Kogu. Otsekui rahvaesinduse tervitamiseks asusid punased just sel ajal Lõuna-Eestis marulisele pealetungile, lüües Eesti väerinna ohtlikult kõikuma. Aprillis langes rivist välja üle 2000 Eesti sõduri.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele