Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadlased võitlevad Pompei varemete eest
Pompeis on õhk taas vingust paks, sest arheoloogid ja vulkanoloogid on tülitsema hakanud õiguse üle, kes võib 79. aastal tuha ja räbuga kattunud unikaalses linnas toimetada.
Konflikt sai alguse 2012. aastal, mil Euroopa Liit ja Itaalia valitsus eraldasid üle 100 miljoni euro restaureerimisprojektile, mis pidi linna lagunemise peatama. Pompei varemete lagunemine algas 1950. aastail. Näiteks 1956. aastal said huvilised vaadata 64 hoonet, 2010. aastal aga ainult kümmet. Nüüd käivad Pompeis paljudes kohtades arheoloogilised väljakaevamised. Vulkanoloogid ei ole aga niivõrd suure aktiivsusega rahul, sest kardavad pinnase rikkumise pärast. Pinnasematerjal võiks anda teadmisi kunagise vulkaanipurske kohta, et paremini kaista neid 600 000 inimest, kes elavad tänapäeval Vesuuvi varjus.
Seotud lood
Hõõguv tuhk ja kivid matsid Pompei kõigest mõne tunniga.
Pompei meeleheitel elanikud üritasid Vesuuvi vulkaani purske eest põgeneda.
Nüüd on teada, miks vulkaanipurse, mis hävitas Pompei ja Herculaneumi, oli nii hävitav. Teadlased pelgavad, et niisugune õnnetus võib korduda.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele