Arstid võistlesid ravitsejate ja lausujatega
Nakkushaigused, alkoholism, prostitutsioon ja laste suremus – nende probleemidega tuli noore Eesti riigi tohtritel rinda pista kõige rohkem. Ravikindlustust enamasti polnud ning igas haiglas kehtisid omad hinnad. Külades tegutsesid edasi ravitsejad, lausujad ja hambatõmbajad, kel puudus arstiharidus.
Noor Eesti riik oli samamoodi nagu muu Euroopa hädas jõudsasti lokkavate nakkushaigustega. Neid peeti osaks igapäevaelust ja neist võitu saamisest ei osatud unistadagi. Probleem oli alguse saanud juba Esimese maailmasõja ja Vabadussõja ajal, mil suurimad tapjad olid mitte lahingud, vaid just nakkushaigused, eriti kogu maailmas levinud Hispaania gripp ja sõdurite hulgas palju pahandust teinud tähniline tüüfus.
Seotud lood
Tallinna Saksa Gümnaasiumi tüdrukud 1933. aastal teel Padisele.
Esimene inimelu nõudnud liiklusõnnetus, mille üks pooli oli auto, toimus 1896. aastal Londonis. Hukkunud naisterahva surnukeha uurinud arst arvas, et sedasorti rumalusi ei juhtu enam kunagi. Ta eksis sügavalt. Uueks tulijaks – autoks – polnud valmis inimesed, veoloomad ega teed. Ent tehnika võidukäiguga on alati käsi käes käinud ka ohutusalane teavitustöö. Niisamuti Eestis.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele