Suure savinõu sees elav filosoof Diogenes pilkas tahumatute sõnadega nii rikkaid kui vaeseid, mehi kui naisi
„Astu mu päikese eest ära,“ lausus räbalais vana mees, kui Aleksander Suur teda külastas. Filosoof Diogenes pilkas rikkaid tahumatute sõnadega. Niisugusel moel levitas ta oma erilist maailmavaadet.
Päike kõrvetas Kreeka linna Korintost. Oli aasta 336 eKr. Üks räpane vana mees suigatas suurele amforale nõjatudes, kui üks teine mees äkki tema juurde astus, varjates vanamehele langevad päikesekiired. Vana mees kissitas silmi ja silmitses võõrast, kes kandis uhkeid rõivaid ning oli igapidi üliku ilmega. Tegemist oligi Aleksandriga, Makedoonia äsja kroonitud kuningaga, kellele oli järgmise kümne aasta jooksul määratud vallutada pool maailma.
Filosoof Sokrates oli Ateena kõige konfliktsem mees. Ühed ülistasid teda kui geeniust, teised olid maruvihased tema lõputute küsimuste peale. Sokrates häiris Ateena tänavatel ligi 40 aastat neid inimesi, kes tahtsid rahus oma igapäevatoimetusi teha.