Eesti gaas Leningradile
Varemeis miljonilinn Leningrad (praegune Peterburi) valmistus sõja järel end kütma Eesti põlevkivigaasiga. Kohtla-Järvet ja Neevalinna ühendava torujuhtme ehitustööd olid 1948. aasta suveks jõudnud lõppjärku.
„Gaasijuhtme ehitus on käimas kogu linnas. Väljakuil ja tänavail töötavad mullatöölised, gaasikeevitajad, torude kohaleasetajad. Tuukrid rajavad gaasijuhet arvukate kanalite ja jõgede sängide alla. Monteerijad seavad majadesse gaasipliite ja soojaveepaake.
Seotud lood
Eestimaa uhkust – põlevkivitööstust – seostatakse sageli nõukogude ajastu tööstusarenguga. Kuid tegelikult tekkis see tööstusharu ja saavutas oma õitsengu juba 1920ndatel ja 1930ndatel. See oli inseneri ja ettevõtja Märt Raua teene, kes maksis oma eduka ettevõtmise eest eluga.
Vanad kreeklased ja pärslased uskusid, et maagaas on märk jumalate kohalolust. Hiinlased mõistsid maa alt tuleva põleva gaasi praktilisust.
Eestlased kohanesid linnaeluga alles iseseisvuse päevil. Esialgu elati alevites ja agulites ehk pisikestes puust linnades, kuhu moodsad mugavused jõudsid tasapisi aastate jooksul.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele