Lõhkevate mürskude kärgatused rebestavad öövaikust ja maa vappub. Armin Scheiderbaueril on tunne, et tegemist pole pommitamise, vaid hoopis maavärinaga. Saksa Wehrmachti 472. grenaderirügemnendi 20aastane adjutant oli eelmisel õhtul närvide rahustamiseks kõvasti napsu võtnud. Seetõttu on tal keset rünnakumelu ärgates toimuvast esialgu raske aru saada. Scheiderbauer on Valgevenes, Vitebski (tänapäeval Viciebsk) linna lähedal, kus ta peab koos oma kaaslastega positsioonisõda. Nüüd surub ta enda ühte kaitsekraavi. On 1944. aasta 22. juuni. Ta vaatab kella – see näitab 3.05.
1942. aastal on sakslased rajanud kaitseliinid Moskvast vaid 200 kilomeetri kaugusel asuva Rževi linna juurde. Nõukogude diktaator Jossif Stalin kardab uut pealetungi Moskvale ning sunnib oma kurnatud armee enesetapurünnakule. Sakslased kaitsevad ägedalt igat meetrit ning peagi hakkavad punaarmeelased Rževi kutsuma hakklihamasinaks.
1940. aasta juunis okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja teised Balti riigid. Punaarmee oli valmistunud suuremahuliseks sõjaliseks operatsiooniks Eesti vastu ning alustanud riigi mere- ja õhublokaadi. Sellega oli Eesti saatus otsustatud.