Viljandi mehe saan tegi pöörast sõitu
Viljandi insener Uno Pohrt leiutas 1910. aastal mootorsaani, mis liikus suure propelleri jõul. Insener tuiskas oma saaniga üle külmunud järvede ja heinamaade ning võttis pöörasele kihutamisele kaasa ka julgeid uudishimulikke.
Maailmas tol ajal üsnagi ainulaadse saani kere oli valmistatud alumiiniumist, sõidukil olid terasest jalased ning liikuma pani saani suur propeller, mis sai oma jõu bensiinimootorilt.
Seotud lood
Nõukogude Liidu esimene iseliikuv teehöövel valmis Eestimaa südames Paides. Selle saavutuse taga oli insener Arnold Volberg, kelle anne ja töökus lubasid konstrueerida teehöövleid terve punaimpeeriumi jaoks.
Sõjajärgne kiire majandusareng tõi Kihnu saarele uudse abimehe – mootorratta. Sõidukit kasutati jääl kalapüügiks, piima meiereisse veoks ja ka lõbureisideks. Viimaks oli mootorratas igal Kihnu perel ning uljalt sadulas istuvad Kihnu naised said maailmakuulsaks.
Teise maailmasõja järel olid Eesti teed erakordselt kehvas seisukorras. Kuna läbimatud teed hakkasid takistama nõukogulikku plaanimajandust, asus okupatsioonivõim teid mustkattega katma. Terava taibuga ratsionaliseerijad-leiutajad aitasid ülesandega toime tulla.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele