Esimese vabariigi aegsed ärinaised: millega tegelesid meie naisettevõtjad 1939. aastal?
Naiste tee ettevõtlusse ei olnud sõjaeelses Eestis lihtne. Kui kirjastus SÕNA avaldas 1939. aastal "Eesti majanduselu sõnaraamatu" ehk esimese vabariigi ettevõtjate biograafiate kataloogi, oli seal umbes 1400 nime seas vaid 40 naisettevõtjat.
Enamik naisettevõtjaid ajas äri pealinnas. Teiseks naisettevõtluse keskuseks oli Võru linn, kuna seal toetas ärinaisi aktiivselt kohalik naisorganisatsioon Võruhõim. Enamik ettevõtlikke naisi konkureeris nendes sektorites, mida tol ajal peeti naiste jaoks sotsiaalselt kõige vastuvõetavamateks. Nendeks olid rõiva- ja kingatööstus, käsitöökodade pidamine, juuksuri-, pagari- ja kondiitritööstus.
Narva „põrandaalune filatelist“, Rakvere abieluaferist ja Mulgimaa nõia rahamaagia – jutustame siin sõjaeelse vabariigi kuulsatest aferistidest ja kelmidest.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.