Naiste tee ettevõtlusse ei olnud sõjaeelses Eestis lihtne. Kui kirjastus SÕNA avaldas 1939. aastal "Eesti majanduselu sõnaraamatu" ehk esimese vabariigi ettevõtjate biograafiate kataloogi, oli seal umbes 1400 nime seas vaid 40 naisettevõtjat.

- © muis.ee, kollaaž: Jelena Tsenno
Enamik naisettevõtjaid ajas äri pealinnas. Teiseks naisettevõtluse keskuseks oli Võru linn, kuna seal toetas ärinaisi aktiivselt kohalik naisorganisatsioon Võruhõim. Enamik ettevõtlikke naisi konkureeris nendes sektorites, mida tol ajal peeti naiste jaoks sotsiaalselt kõige vastuvõetavamateks. Nendeks olid rõiva- ja kingatööstus, käsitöökodade pidamine, juuksuri-, pagari- ja kondiitritööstus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Wilhelm Friedrich Dubas ateljees umbes aastal 1900.
Narva „põrandaalune filatelist“, Rakvere abieluaferist ja Mulgimaa nõia rahamaagia – jutustame siin sõjaeelse vabariigi kuulsatest aferistidest ja kelmidest.
Juulis kutsub Viasat History avastama ajaloo sündmusi, mis muutsid maailma. Alates antiikaja kuulsatest reetmistest ja paleeintriigidest kuni Ameerika iseseisvusvõitluse ning Teise maailmasõja idarinde sündmusteni – need on lood inimestest, kelle valikud mõjutasid terveid rahvaid ja kujundasid tulevikku. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.