Jalgrattakullerid olid 1870. aastatel ametis Pariisi börsimaaklerite abilistena ning kui 1890. aastatel algas Ameerikas jalgrattabuum, palkas telegraafikompanii Western Union arvukalt telegraafipoisse, kes hakkasid telegramme kohale toimetama jalgratastel.
Sõjajärgne kiire majandusareng tõi Kihnu saarele uudse abimehe – mootorratta. Sõidukit kasutati jääl kalapüügiks, piima meiereisse veoks ja ka lõbureisideks. Viimaks oli mootorratas igal Kihnu perel ning uljalt sadulas istuvad Kihnu naised said maailmakuulsaks.
Hobuste suur suremus andis tõuke jalgratta leiutamiseks. Peagi kolistasid tänavail jooksu- ja kõrgrattad. Arstid polnud uuest sõidukist erilises vaimustuses – nende arvates kahjustasid raudsuksud naiste suguorganeid.
Sada aastat tagasi kogus Eesti maanteedel hoogu omnibussibuum. Kuigi bussiäri katsetusi oli tehtud varemgi, jäid paljud liinid sestpeale püsivalt töötama. Teede kehv seis ja inimeste alalhoidlik suhtumine panid julged ettevõtjad tõsiselt proovile.