Eesti esimene nõiaprotsess peeti Rakveres mõisaproua üle
Esimene vihje nõia põletamise kohta Eestimaal pärineb 1572. aastast, mil Saha ja Maardu mõisa piiril hukati nõidumises süüdistatav naisterahvas. Esimene teadaolev suurem mürgitamisjuhtumiga seotud nõiaprotsess peeti aga 1542. aastal meeskohtunik Wolmer Wrangelli eesistumisel Rakveres.
Seotud lood
Korra elanud Palmse vallas Võhma küla Kingu peres suur nõid ja vanakuradi seltsiline Krõõt, kes osanud ennast mitut pidi moondada.
Legend räägib, et Kunda mõisnik John Girard de Soucanton avastas oma valdustest heleda värvusega pinnase, milles paruni tark sõber oli ära tundnud tsemendi toormaterjali lubjamergli.
Need rakverlased, kes pole kuulnud Tallikast, ei saa ennast ikka „päris“ rakverlasteks nimetada. Oli ju 1885. aasta jõulukuus sündinud ja Tallinna 54 elanud Eduard Tallikas legendaarne kuju.
Karkuse küla on üks üpris mahajäetud kant Tapa vallas Nõmmküla ja Jootme vahel. Omal ajal oli Karkusel aga mõis, mis kuulus nagu Sagadi ja Tapa von Fockide suguvõsale. Ja selles mõisas juhtus kummalisi lugusid.
Oktoobris viib Viasat History vaatajad ajaloo pöördeliste sündmuste ja seni varju jäänud lugude juurde. Teise maailmasõja lahinguväljade kujundanud geograafia, Vesuuvi tuha alla mattunud luksusvilla saladused, Baskimaa nõiajahi sünge pärand ning Dracula ajaloolise prototüübi lugu näitavad, et minevikust võib tuttavate lugude tagant leida hoopis uusi tahke. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele