Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinlase rannasuvi läbi aegade
Suvel ihkab linlane müüride vahelt välja, nii on see alati olnud. Suvitamine koos suplemisega hakkas moodi minema 18.–19. sajandil. Millistes randades toona käidi ja kuidas rannapuhkus välja nägi?
Jõukamatel tallinlastel olid juba sajandite eest suvemajad või -mõisad linna lähistel, veidi vähem jõukad üürisid toa Kalamajas või mujal eeslinnas, et veidigi vabamalt hingata ning lasta end meretuultel paitada.Tehti ka lihtsalt väljasõite või jalutuskäike grüünesse ja küllap kuulus palavatel suvepäevadel sinna juurde ka kosutav rannasuplus.
18. sajandil panid britid aluse meresuplusele kui meditsiinilisele ja moraalsele tegevusele – külm vesi ravivat nii keha kui ka vaimu! Paljud väikesed kalurikülad ja sadamalinnad muutusid mainekateks kuurortideks. Briti saartelt levis uus komme Mandri-Euroopasse ja sellest ei jäänud puutumata ka ulatusliku rannajoonega Eesti.
1930. aastail laste rõõmuks rajatud Kadrioru lastepaviljoni ja noortepargi kompleks on suures osas säilinud tänapäevani ning olnud laste teenistuses kõigi riigivõimude ajal.
Juulis kutsub Viasat History avastama ajaloo sündmusi, mis muutsid maailma. Alates antiikaja kuulsatest reetmistest ja paleeintriigidest kuni Ameerika iseseisvusvõitluse ning Teise maailmasõja idarinde sündmusteni – need on lood inimestest, kelle valikud mõjutasid terveid rahvaid ja kujundasid tulevikku. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.