Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millise kuritöö eest tõmmati kurjategija rattale?
Süüdimõistetu pandi rattale surema pikka ja piinarikast surma.
Rattale tõmbamine oli surmaotsus, kuid selline, mida peeti iseäranis alandavaks. Seepärast karistati niisugusel moel ainult suurimaid kuritegusid: röövmõrv, maanteerööv, riigireetmine ja majesteedi solvamine. Karistuse täideviimisel piinati inimest esmalt ning vahel raiuti pea ka maha. Pea pandi pika vaia otsa, mis torgati maa sisse. Seejärel tükeldas timukas hukatu keha ja sidus tükid vankrirattale, mis kinnitati posti otsa kõigile vaatamiseks.
Seotud lood
Esimene inimelu nõudnud liiklusõnnetus, mille üks pooli oli auto, toimus 1896. aastal Londonis. Hukkunud naisterahva surnukeha uurinud arst arvas, et sedasorti rumalusi ei juhtu enam kunagi. Ta eksis sügavalt. Uueks tulijaks – autoks – polnud valmis inimesed, veoloomad ega teed. Ent tehnika võidukäiguga on alati käsi käes käinud ka ohutusalane teavitustöö. Niisamuti Eestis.
Väike soine heinamaa Puka lähistel muutub kohutava katastroofi tallermaaks, kui sõjaväerong sõidab 1897. aastal rööbastelt välja ning hukkub kümneid sõdureid. Ellujäänuid ravitakse Tartu haiglates, kus rakendatakse oma aja kohta uuenduslikke meditsiinilisi võtteid.
Kui viikingite kätte sattus vangi nende vaenlane, siis võisid tema viimased eluminutid olla väga piinarikkad.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele