Jõuluehted: ämblikuvõrgud, väljaheited ja võltskurgid
Jõulud on kristlik püha, kuid selle religioosne sõnum hakkas juba 100 aastat tagasi jääma tarbimispillerkaari ja väikekodanliku perekeskse tundlemise varju.
Jõuluehete maailm on palju rikkam kui ainult punutud südamed ja ilusad küünlad. Viimastel sajanditel on juurde tulnud kastide kaupa mitmesugust pudi-padi, mis jõuludega kokku käib: kenasid ämblikke; kuule, mille sees on lumine maastik; ning kujusid, mis keset jõulukaunistusi ajavad püksid maha.
Seotud lood
Jõulude ajal tähistavad kristlased Jeesuse sündi, mis piibli järgi toimus üle 2000 aasta tagasi Petlemmas. Tänapäevaste jõulukommete ja -kinkide eest võime aga tänada sakslasi.
Viimase ligi 30 aasta jooksul võib advendiaja ning jõulude lähenedes ikka ja jälle leida ajakirjandusest lugusid sellest, et Tallinnast on teada maailma vanim avalik jõulupuu ning jõulupuu traditsioon olevat tekkinud vanal Liivimaal. Jõulukuusk olevat Tallinna raekoja esisel väljakul seisnud juba 1441. aastal. Allikatesse ja konteksti süvenedes on neid väiteid võimatu kinnitada.
Esimeses ja Teises maailmasõjas sõdinud meestele polnud jõulumeeleolu loomiseks palju tarvis – piisas koduste kirjast, lihtsast kingitusest või kuusekesest barakis. Ehkki ümberringi lõhkesid mürsud ja pommid, püüdsid sõdurid jõulutraditsioone ikkagi järgida ning veidikenegi pühademeeleolu luua.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele