Rooma riigi pikim akvedukt oli 132 km pikkune ning varustas rannikulinna Kartaagot veega, mis tuli Tuneesias lõunaosas asuvatest mägedest. Pole täpselt teada, millal pikk veevarustusrajatis ehitati, kuid tõendid viitavad, et akvedukt pärineb 2. sajandist.
Võimalik, et see ehitati keiser Hadrianuse valitsemise ajal aastail 76–138 pKr. Allikais mainitakse, et keiser lõpetas viis aastat kestnud põua. See lause võib tähendada, et tema lasi ehitada akvedukti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rooma akveduktid on säilinud paljudes kohtades, näiteks Hispaanias Kataloonias.
Roomlased rajasid antiikaja suurima riigi relvadega, kuid akveduktid panid allutatud rahvad mõistma impeeriumisse kuulumise eeliseid. Need hiiglaslikud rajatised olid justkui imed, mis juhtisid külma puhast vett linnadesse, kus tänulikud elanikud võisid nautida pritsivaid purskkaevusid, fontääniskulptuure ja tohutuid saunakomplekse.