Vallakirjutaja: „Ja minu najal vaid seisab see terve vald siin koos!“
Tsaariaegne vallakirjutaja polnud hall paberimäärija, vaid mõnel pool oli ta hoopis valla tähtsaim mees. Kogenud kirjutaja pani oma pilli järgi tantsima nii vallavolikogu kui ka -kohtu. Sel moel võis ta lohakil valla õitsengule viia, ent võis ka usaldust kuritarvitada.
Omavalitsused vabanesid mõisa võimu alt 1866. aastal kehtima hakanud vallaseadusega. Selle järgi pidanuks valla tähtsaima mehe tiitel kuuluma vallavanemale, ent tegelikkuses võis esialgu võtmerolli etendada hoopiski volikogu valitav vallakirjutaja. Tolleaegsed inimesed nimetasid kirjutajat tema hariduse, asja- ja seadusetundmise tõttu nii mõnigi kord kogukonna „esimeseks meheks“.
Seotud lood
Eesti ajalehtede sõjakirjasaatjad kajastasid Vabadussõja ajal sõjasündmusi võrdlemisi objektiivselt, hoidudes propagandisti ja vihaõhutaja rollist, kirjutab ajaloolane Toivo Kikkas ajakirjas Methis avaldatud artiklis.
Liivi- ja Eestimaa olid esimesi piirkondi kogu Euroopas, kus kaotati vallasemadele kehtestatud häbistuskaristused, kirjutab ajalooprofessor Mati Laur ajakirjas Akadeemia.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele