Kas Ateena demokraatia ikka oli tänapäevases mõttes demokraatlik?

Antiikse Ateena demokraatia ei olnud tänapäeva mõistes mingi eriline demokraatia. Hääletada võisid ainult vabad täiskasvanud mehed, samal ajal kui naised, orjad ja võõrad ei saanud linnriigi asjades kuidagi kaasa rääkida. Seetõttu nautis Ateena 300 000 elanikust demokraatliku protsessi võlusid ainult umbes 30 000. Tänapäeval me ei nimeta demokraatlikuks riiki, mille elanikkonnast ainult 10 protsenti on hääleõigusega.

Antiikaja standardite kohaselt oli see siiski väga kõva sõna, et lausa kümnendikul elanikest oli võimalik riigi­juhtimises osaleda. See andis Ateena poliitilisele elule ainulaadse vormi. Hääleõiguslikel ateenlastel oli riigi­asjadele isegi suurem mõju kui tänapäeva lääne demokraatl­ike riikide kodanikel, sest Ateenas kehtis otsedemokraatia. Rahvakoosolek kogunes vähemalt korra kuus. See otsustas ka sõja ja rahu ning eelarve üle.