Kas Iru linnamägi võis olla Kalevipoja kodu?
Iru linnamäelt võisid pronksiajal alguse saada Kalevipoja legendid. Just seal oli tänase Tallinna vanim asulapaik, mille ajalugu ulatub neoliitikumini. Viikingiajal oli Iru tähtis rahvusvaheline keskus viikingite Idateel.
Iru küla on mainitud juba Taani hindamisraamatus Hirvae nime all, mis tuleneb ilmselt Pirita jõe endisest nimest Hirvejõgi või Hirve oja (Hirvenoye).
Seotud lood
Enamikule lugejatele pole ehk tundmatu Tallinna lähedal Pirita jõe käärus asuv Iru muinaslinnus, mida tuntakse ka kui Iru Linnapära. Meritsi lääne poolt saabujale oli see esimene maamärk eestlaste maast.
Kes meist ei teaks nimesid Rakvere, Tarvanpea (Tarvanpää) ja Wesenberg ning seda, et Rakveres asus enne kivilinnust eestlaste muinaslinnus? Kui me aga süüvime Rakvere linnuse uurimisloosse, siis avastame, et suurema osa ajast on meie kindel teadmine põhinenud üksnes oletusel.
Pöide linnus koos Asvaga oli viikingiajal oluline Saaremaa keskus, kust kontrolliti rahvusvahelist kaubateed. Viimased uuringud näitavad, et linnus püsis kasutuses Jüriöö ülestõsuni. Kas linnuse peremees võis sellel ajal olla ka eesti soost ülikuperekond?
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele