1923. aasta 17.–19. veebruaril korraldati rahvahääletus algkooli seaduse muutmise üle, millel tuli anda poolt- või vastuhääl usuõpetuse lubamiseks algkooli õppekavva.
Algkoolide seaduse oli Asutav Kogu vastu võtnud 1920. aastal ning selle kohaselt pidid algkoolid olema ilma usuõpetuseta. Peagi alustas Kristlik Rahvaerakond rahvaalgatuse korras allkirjade kogumist seaduse muutmiseks nii, et usuõpetuse andmine oleks koolidele kohustuslik, kuid tundides osalemine õpilastele vabatahtlik. Riigikogu lükkas selle algatuse tagasi ning seetõttu läks see rahvahääletusele.
Tsaarivalitsus võttis 19. sajandi lõpul ette koolivõrgu korrastamise, pakkudes valdadele võimalust asutada neisse paremat haridust andvad ministeeriumikoolid. Nii mõnelgi pool kohtas mõte suurt vastuseisu ja Saaremaal võttis see koguni väikese sõja mõõtmed. Tegelikult kujutasid ministeeriumikoolid endast maarahva hariduses suurt hüpet.