Husaarid tekkisid 14. sajandi Ungaris kaitsemeetmena Osmanite impeeriumi vastu. Kiiretest kergrelvastuses ratsanikest koosnenud väikesed husaariüksused moodustati, et kaitsta lõunapiiri, kus nende ülesanne oli lüüa tagasi rüüsteretkele tulev vaenlane.
Ajavahemikul 1419–1434 pidasid Tšehhi ehk Böömi kuningriigi mässulised mitu edukat lahingut Saksa-Rooma keisri Sigismundi vastu. Mässulisi hüüti hussiitideks nende vaimse liidri preester Jan Husi järgi.
Liigne enesekindlus, purjutamine ja rassism on maksma läinud tuhandete sõdurite elu. Sugugi alati ei saa armee ülemjuhatajaks andekas ja hoolikas ohvitser.