
- © Keene Public Library HSCC / Mary E. Robbe
Enne motoriseeritud lumesaha leiutamist puhastati teid lumest väga harva. Iseäranis linnast väljas oli talvel teid sama hästi kui võimatu lumevabana hoida. Tegelikult oli toona inimestel isegi lihtsam liikuda, kui lumi maha jäeti.
Enne auto tulekut oli tavalisimaks transpordivahendiks hobuste veetav sõiduvahend. Talve saabudes oli praktiline hobuvankri rattad jalaste vastu vahetada. Jalased toimisid hästi loomulikult siis, kui teedele oli sadanud lund ja see oli kinni sõtkutud. Sestap võis 18.– 19. sajandil mõnel pool saanitee parandamiseks välja tellida hobuste veetava lumerulli. Mitusada kilogrammi kaaluv lumerull tampis lume teedel tihkelt kokku siledaks kõvaks kihiks, millel saanide ja reede jalased hästi libisesid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Koer on tõenäoliselt inimese parim sõber, kuid kaugeltki mitte tähtsaim. Porgandit mäluvad hobused tirisid talupoegade atru, kandsid sõdureid sõtta ning täitsid lihunike, mööblipolsterdajate ja harjavalmistajate taskuid. Hobune on kogu ajaloo vältel olnud otsekui liim, mis inimühiskonda kokku sidus.
1920. aastate alguses polnud veoloomad ja autod üksteisega veel sugugi harjunud. 1923. aasta 15. aprilli Postimehest võis lugeda ühe toona tüüpilise õnnetuse kirjeldust.